Elektrivarustus eriolukorras

Ardi Jürgens
Jaga:

Energiavarustus on hetkel äärmiselt aktuaalne teema, mis leiab ajakirjandusest kajastamist sisuliselt igapäevaselt. Ka meie poole on korduvalt pöördutud küsimustega, mis puudutavad Zone infosüsteemide talitlusvõimet hüpoteetilises hädaolukorras, kus elektrivarustus on oluliselt häiritud.

Kuna see teema avalikkust huvitab, siis üritan käesoleva postitusega mõnedele küsimustele vastata.

Alustaksin sellest, et Zone lepinguline lubadus klientidele on alati osutada oma teenuseid oma parimate jõupingutuste alusel ja vastutada oma tehnilise taristu eest. Meid ei usaldaks niivõrd palju kliente, kui meie parim jõupingutus ei oleks kvaliteedimärk, mille järgi tänaseks teisedki joonduvad.

Märkimisväärne osa meie jõupingutustest on suunatud süsteemide käideldavuse ehk vajalikul hetkel kättesaadavuse tagamisele.

Laiemalt on meie klientide ja ühiskonna ootus, et tagaksime pilvandmetöötlusteenuse pakkujana meie kätte usaldatud andmete osas nii nende käideldavuse, tervikluse kui ka konfidentsiaalsuse. On meie ülesanne tuvastada võimalikud ohud meie süsteemidele ning rakendada kohaseid korralduslikke ja tehnilisi abinõusid nende kaitseks.

Oma füüsilise taristu osas oleme Zones kunagi otsustanud, et teeme selle majutamisel koostööd väliste partneritega, kuna meil endal puudub soov tegeleda nö “kinnisvara” haldamisega ja soovime oma fookust säilitada võimalikult teravana.

Kaalutledes riske, mis meie süsteemidele kohalduvad, siis oleme täna hajutanud oma taristu üle mitmete partnerite. Kui päris aus olla, siis hetkel oleme andmekeskuste osas nö “konsolideerimise eelses” faasis, mis tähendab et Eestis leiab meie infosüsteemide komponente lausa 5 andmekeskuses – tõenäoliselt jääb neid peagi vähemaks. Eestist väljas on meil seadmeid omakorda Helsinkis ja Amsterdamis asuvates andmekeskustes.

Teeme kõikide oma partneritega tihedat koostööd, et meie süsteemide ja teenuste omavahelised seosed summeeruksid meie kliendile võimalikult suure väärtusena.

Seetõttu pöörame tähelepanu sellele, et meie partnerite rajatised oleksid disainitud ja ehitatud pidades silmas kõrgeid standardeid ja parimaid praktikaid. Elektrisüsteemide veakindluse tagamisel on sellel väga oluline roll.

IT süsteemid vajavad oma tööks usaldusväärselt kättesaadavat ja kvaliteetset elektrit, seepärast rakendatakse sellega seotud riskide maandamiseks mitmeid olulisi meetmeid.

Mõnedel allikatel võiks Euroopas aasta jooksul keskpingevõrgus keskmiselt arvestada 10-100 olulise pingekõikumisega, 0,5-20 lühiajalise katkestusega (alla 3 minuti), 0,5-5 pikema katkestusega (üle 3 minuti) ja pikemaajalisi regionaalseid avariisid (kuni 4 tundi) võib eeldada mahus 0,01-0,02 aasta kohta.

Esimene meede, mida me seetõttu partneri valikul jälgime on see, et andmekeskus oleks jaotusvõrguga ühendatud mitmest alajaamast või oleks jaotusega seotud riskid maandatud mõnel muul moel.

Pingekõikumiste ja lühiajaliste katkestuste vastumeetmena on andmekeskustes kasutusel puhvertoite allikad ehk UPS-id (uninterruptable power supply). UPS-i eesmärk on tagada seadmetele vajaliku elektri kvaliteet ja kättesaadavus olukorras, kus elektri saadavus võrguteenuse vahendusel on mingil põhjusel häiritud või lühiajaliselt katkenud.

Kuna ka UPS-id võivad “rikki minna”, siis on andmekeskustes need omakorda seadistatud veakindlamatesse konfiguratsioonidesse, mis koosnevad mitmetest seadmest või modulaarsetest seadmetest, mis aitavad vältida elektrikatkestuse teket ka siis, kui üks UPS oma rolli täita ei suuda või rikki läheb.

Pikemate katkestuste ja regionaalsete avariide riski maandamiseks on andmekeskustes olemas varugeneraatorid. Reeglina on need suured diiselmootoriga vooluallikad, mis sellise katkestuse korral käivitatakse ja jaotusvõrgu rolli üle võtavad. Ka generaatorid on suuremates andmekeskustes veakindlamates konfiguratsioonides, et ühe generaatori rike või mitte-käivitumine ei halvaks kogu andmekeskust.

Selleks, et andmekeskuste töökindlust lihtsamalt hinnata on välja töötatud mitmeid standardeid, sealhulgas tasemete ehk tier süsteem, mida võiks väga üldiselt kirjeldada järgmiselt:

  • I tase “Baasvõimekus” – veatolerantsus on baastasemel ja kaitseb peamiselt inimtegevusest tingitud vigade eest;
  • II tase “Liiasusega“: elektrivarustus, jahutus ja vea-altid komponendid on dubleeritud ning teostatud moel, mis kaitseb katkestuste eest ning loob paremaid võimalusi hoolduseks;
  • III tase “Paralleelselt hooldatav“: II taseme nõuded + iga seadet saab eemaldada ja parandada ilma töökatkestuseta;
  • IV tasand “Rikkeid taluv“: III tasand + täielikult veatolerantne arhitektuur (ei ole ühtegi nõrka lüli).

Kuna ükski Eesti andmekeskus end vastavaid standardeid avaldava organisatsiooni juures ametlikult sertifitseerinud ei ole, siis ma ei hakka nendele avalikult viitama, muidu kutsun kellelegi veel kurja kaela 🙂

Küll aga võime öelda, et kõik meie poolt kasutatavad andmekeskused on varustatud autonoomseks toiteks vajalike generaatoritega ja võimelised nende abil töötama kuniks nood on kütusega varustatud. Loomulikult on ka selleks andmekeskuste omanikel olemas vastavad tarnelepingud.

Eelnev loomulikult ei tähenda, et mingid riskid ei võiks sellegipoolest realiseeruda. Oleme oma üle 20-aastase tegevusaja jooksul näinud erinevaid katkestusi mitmetes andmekeskustes, millest märkimist väärt osa näiteks seotud inimliku eksitusega – manuaalrežiimi unustatud generaatorist, elektriku näppude vahelt lülitile libisenud elektrikilbi katteni.

Õnneks teavad andmekeskuste haldajad, kui kriitiline nende korrektne töö on ja selliseid õnnetusi tuleb viimasel ajal üha harvem ette. Eesootavaks talveks valmistuvad kõik erakordselt hoolikalt.

Tänu meie taristu hajutamise strateegiale saame olla kindlamad, kui mitmed teised teenusepakkujad, et isegi kui väga harva esinev elektrikatkestus peaks tabama mõnd meie poolt kasutatavatest andmekeskustest, siis ei ole me oma operatsioonide taastamisega üle koormatud ning suudame täita oma klientidele antud lubadusi tavapärase töö taastamise osas.

Loodame parimat, kuid valmistume ka halvemaks. Vaadake ka Postimehe artiklit Taavi Veskimägi: Elektri varustuskindluse riskid on oluliselt kasvanud

Popular posts

Zone blogi 16

Pidupäev: Zone blogi 16!

Jaanus Putting
Täna 16 aastat tagasi, 3. novembril 2006 nägi ilmavalgust Zone blogi. Oma kõige-kõige esimeses postituses rõõmustasime toonase olulise verstaposti,...

Elektrivarustus eriolukorras

Ardi Jürgens
Energiavarustus on hetkel äärmiselt aktuaalne teema ja ka meie poole on korduvalt pöördutud küsimustega, mis puudutavad Zone infosüsteemide talitlusvõimet...

Zone klienditugi ehk kuidas võimas tosin aitab 200 000 kasutajat

Kaarel Urva
Mina olen Kaarel ja kirjutan seekordses blogiartiklis Zone klienditoest ning sellest, kuidas ka sina saaksid oma ettevõtte kliendituge efektiivsemaks...

SPF ja Gmail. Jälle!

Kaarel Urva
Ehk miks Gmail mu kirjad tagasi lükkab? Alates 7. juunist on Gmail hakanud tagasi lükkama kõiki e-kirju, mis saabuvad domeenidelt, millel on puudu SPF...