Kommentaarid .EE domeenireeglite eelnõule

22. novembril lõppes periood, mille jooksul kõigil oli võimalik Eesti Interneti Sihtasutusele (EIS) edastada kommentaare Domeenireeglite eelnõu kohta. Loodetavasti jõudsid kõik, keda teema huvitab, tutvuda EIS kodulehküljel kättasaadavaks tehtud materjalidega, kujundada oma seisukoha ja selle ka EIS’ile edastada.

Koostöös kolleegidega ITL’ist koostasime omad ettepanekud ka meie. Kokkuvõtlikult võib öelda, et reeglite autorid on teinud küll ära suure töö, kuid antud kujul tekitas reeglistik meile rohkem küsimusi, kui andis vastuseid.

Teen põgusa kokkuvõtte täheldatud probleemidest ja toon mõned näited.

• Mõistete definitsioonid olid kohati segadust tekitavad ning mõned olulised terminid olid jäänud üldse lahti kirjutamata.
  Sellised olulised mõisted nagu domeeninimi, ülddomeen, tippdomeen ja alamdomeen tahaksid meie meelest oluliselt selgemalt lahti kirjutamist.
  Näiteks termin “ühenduvus”, mida kasutatakse registreerijale tingimuste esitamisel on jäänud üldse lahti kirjutamata.
• Registreerimistaotluste allkirjastamise nõue muudab domeeninimede registreerimise keerulisemaks protsessiks, kui ta olema peaks. Maailmapraktikas saab enamus registreid hakkama ilma taotluste allkirjastamiseta.
• Sarnaselt allkirjastamisnõudele, muudab domeeninime registreerimise märgatavalt keerulisemaks ka registreerija isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamise nõue, seda eriti just registripidajate jaoks.
  Arvestades seda, kuivõrd palju nendest toimingutest saaks potentsiaalselt toimuma pabermaterjale töödeldes, tähendaks see äärmisel juhul registripidajate jaoks “esinduspunktide” avamist, lisatöötajate palkamist jne, mis tõstaks kindlasti registreerijate jaoks registreerimisteenuse hinda. Kuna registri hinnaindikatsioon on täna juba krõbedavõitu, siis ei ole see mõistlik.
• Domeenireeglites viiatud EIS-Direkt teenus tundub ohtlik. Eesti Interneti Sihtasutus on sisuliselt monopoolses seisus, juhul, kui register hakkab teenindama lõppkasutajaid otse, siis omab EIS oma positsioonist tulenevat konkurentsieelist lepinguliste registripidajate ees. Sellest tulenevalt tuleks vajadust EIS-Direkt teenuse järele kahandada, kasutades olukordades, kus sarnase funktsionaalsuse järele vajadus võiks tekkida, neutraalsemaid protsesse, näiteks konkursse registripidajate vahel.
• Domeenireeglites kirjeldatud teavitusprotsessid ei arvesta paljudel juhtudel mitmetasandilise registri mudeliga. Näiteks kipub EIS teavitama registreerijaid paljude protsesside tulemustest otse, jättes registripidaja seetõttu olulise informatsioonita.
• Olemasoleva situatsiooniga ei arvestata piisavalt. Täna on Eestis registreeritud ligi 50 domeeninime, mis sisaldavad vaid numbreid, Domeenireeglite eelnõu muudaks sellised domeeninimed “lindpriideks”, kuna nõuab domeeninimes vähemalt ühe tähe olemasolu.
• Huvitaval kombel on just numbrilistele domeeninimedele (mida justkui olla ei tohiks) tekitatud hulk huvitavaid piiranguid, mille eesmärk ei ole selge. Näiteks 7-,8- ja 11-kohalistest arvust koosneva domeeninime registreerimise keelamine.
• Registreerimistingimuste sõnastus tekitab palju mitmetimõistetavusi, näiteks nimetatakse miskipärast tasulisteks teenusteks paljusid teenuseid, mis maailmapraktikas on registreerija jaoks tasuta, kontaktandmete uuendamine, nimeserverite muutmine jne.
  Samuti viidatakse justkui võimalusele, et kui registripidaja jääb võlgu registrile, siis registreerija domeeninimi kustutatakse, see oleks jabur.

Tähelepanekuid tingimuste kohta, mis vajaksid täiendavat või paremat lahtirkirjutamist oli palju, kõiki siin ümber kirjutama ja loetlema hakata ei ole mõistlik. Meie seisukohaks jäi, et esitatud dokument vajab veel tõsist tööd, enne kui selle alusel on võimalik hakata domeeninimesid reaalselt registreerima.