Enne e-residentsust tuleks tappa spämmikoletis

Hõlbus ja kiire digitaalne asjaajamine kombinatsioonis seda toetava tugeva digitaalse isikutuvastusega on enesele maailma majanduses orva otsiva Eesti trump. See on meepott, mis meelitab siia väledalt mõtleva, jõuliset tegutseva ning kosmopoliitse Y-põlvkonna ettevõtja.

Teate mis? See on päris hea idee.

Riigi e-teenused jooksevad meil tihti kui õlitatud, mõned digitaalsed isikutuvastusvahendid enamasti ka töötavad ja maksusüsteem on meil suhteliselt ettevõtjasõbralik, kuigi muutub tihti ning ootamatult. Tegijale milleeniumlasele ideaalne kasvulava.

Aga nagu ikka, on üks AGA.

Mina olen üldjoontes ju rahul ja loodan, et asjad lähevad paremaks. Soodsa ettevõtluskliimata vaevalt ma seda blogi siin kirjutaks. Ilma pideva ettevõtlike inimeste pealekasvuta puhuks meie valdkonnas varsti tuul tühjadel, tolmustel tänavatel. Hetkel on sisemine kasv järjepidev ja jätkusuutlik, kui sellele veel lisanduks välised allikad – super!

Tahaksin siiski jagada üht väikest hoiatustera selle välismaise Y-generatsiooni kohta, keda siia ootame. Nende arvamus võib nö “kopika peal” 180 kraadi ringi keerata ja nad pole nii kannatlikud ja allaheitlikud, kui kohalikud. Teate millised on näiteks kaks asja, mida nad vihkavad? Oma privaatsuse rikkumist ja tähelepanu varastamist.

Sellega seoses ma kardan, et muidu nii positiivsele e-residentsuse projektile võib saatuslikuks saada üks Eesti riigi rumal komme. Nimelt tegeleb meie riik ettevõtjate kontaktandmete müügiga kõigile, kes maksta jaksavad ja on ühtlasi seadustanud ettevõtjatele kommertsteadete hulgi saatmise (spämmi).

Ma kahtlen, kas meie tulevastele e-residentidele räägitakse, et Eestis ettevõtte registreerimisel ja selle juhatuse liikmeks hakkamisel a) müüakse registrisse kantud uue ettevõtte e-posti aadress ja telefoninumber sisuliselt kohe Äriregistri poolt otseturundajatele maha ning b) müüdud e-posti aadressidele kommertspakkumiste saatmine suvaliste osapoolte poolt on täiesti seaduslik.

Mina arvan, et on viimane aeg hakata tegelema selle olukorra muutmisega. Muidu häälestab Y-ettevõtja esimese Word 97’s kujundatud lumekoristus-, raamatupidamis- või inkassoteenuse pakkumise peale end e-residentsuse suhtes ringi ja hääletab (erinevalt kannatlikust kohalikust) jalgadega, valjuhäälselt “somes” Eestit kirudes.

Minu ettepanek on, et Äriregister lõpetaks ettevõtjate andmete lausmüügi. Ettevõttega seotud andmeid võiks hulgi müüa äärmisel juhul vaid siis, kui ettevõtja on selleks selgesõnaliselt oma loa andnud. Ehk siis kehtima peab range “opt-in” põhimõte. Ilma selle selgesõnalise loata, ei tohiks ettevõtjate andmeid enam müügiks kasutada.

Mis arvate, on mu hirmul suured silmad või on jutus mingi iva ka sees?

Spämmiga seonduvast Eestis olen kirjutanud ning sellest rääkinud ka varem, soovitan lugeda postitust: Ettekanne spämmist: Elu haamri ja alasi vahel