Kes on kes domeeninduses?

Kuna värskelt avaldatud domeenireeglid tutvustavad laiemale avalikkusele termineid ja rolle, millest paljud seni ehk teadlikud pole olnud, siis otsustasin, et oleks asjakohane teha väike ülevaade erinevatest osapooltest, kes täna domeeninduses toimetavad. Loodetavasti aitab see postitus selgust tuua mõnede domeeninduses kehtivate terminite osas ja aitab vahet teha erinevatel antud valdkonnaga seotud organisatsioonidel ja isikutel.

Registreerija (registrant)

Registreerija on kogu domeeninduses kõige tähtsam tegelane, see on isik, kes omandab domeeni kasutusõiguse. Selleks võib olla nii eraisik, organisatsioon, riigiasutus kui ka ettevõte. Registreerijal on õigus domeeninime kasutada, kui ta jääb oma tegevuses tippdomeenis kehtivate reeglite ja loomulikult ka kehtivate seaduste piiridesse.

Registreerijal on enamasti ka mõned kohustused, mille täitmine on domeeninime kasutusõiguse säilimise eelduseks. Täpsed tingimused küll varieeruvad tippdomeeniti, kuid üldjoontes on need enamasti sarnased – kontaktandmeid tuleb hoida aktuaalsetena ja domeeni kasutusõigust tuleb perioodiliselt pikendada.

Register (registry)

Register tähistab nii keskse domeeniregistri andmekogu kui ka organisatsiooni, kelle korraldada on selle andmekogu haldus.

Euroopa Liidu tippdomeeni .eu haldab näiteks EURid, Eesti tippdomeeni .ee asub peagi haldama Eesti Interneti SA ja Soomes täidab .fi tippdomeeni juures sama rolli sealne sideamet.

Ka geneerilistel tippdomeenide registritel on konkreetsed haldajad .com ja .net tippdomeene haldab näiteks VeriSign ja .org domeeni Public Internet Registry.

Registripidaja (registrar)

Väga paljude tippdomeenide juures on domeenide registreerimine korraldatud mitmetasemeliselt. Register ise tegeleb vaid tippdomeeni andmekogu haldamisega, domeeninimede lisamine, muutmine ja kustutamine on aga delegeeritud registripidajatele, kellel on olemas vastav võimekus ja kompetents.

Meie oleme akrediteeritud registripidajaks Euroopa Liidu tippdomeeni .eu juures ja tõenäoliselt peagi ka Eesti tippdomeeni .ee juures.

Administratiivne kontaktisik

Administratiivse kontaktisik, tuntud kui ka halduskontakt, on isik kelle ülesanne on esindada domeeni registreerijat. Eraisikust registreerijate puhul on halduskontaktiks sageli registreerija ise. Ettevõtte või organisatsiooni puhul võib selleks olla osanik, juhatuse liige, ettevõtte töötaja või koostööpartner.

Register ja registripidaja suhtlevad domeeniga seotud olulistes küsimustes just administratiivse kontaktisikuga ning administratiivsel kontaktisikul on domeeni käsutamisel pea piiramatud privileegid. Seega, tasub hoolikalt kaaluda, kes seda rolli täitma hakkab.

Tehniline kontaktisik

Lisaks administratiivsetele küsimustel tuleb registril või registripidajal teinekord lahendada ka domeeni puudutavaid tehnilisi küsimusi, siin tuleb mängu domeeni tehniline kontaktisik. Väga paljudel juhtudel on tehniliseks kontaktiks domeeni registreerija poolt valitud registripidaja, hostingupakkuja või DNS teenuse pakkuja esindaja.

Nagu kontaktisikute puhul ikka, tasub ka tehnilise kontakti kontaktandmed alati hoida ajakohased.

Hostingupakkuja

Ainuüksi domeeninime kasutusõiguse omamisest ei pruugi registreerijale loomulikult kuigipalju kasu olla, domeen omandab enamasti oma väärtuse alles kasutamisel.

Hostingupakkujad, nagu Zone.ee, on ettevõtted, kes pakuvad oma infrastruktuuri klientidele kasutamiseks, võimaldades muuhulgas näiteks DNS-teenuse, kodulehekülje, elektronposti ja andmebaaside majutamist.

Tihti, kuid mitte alati, on hostingupakkujad ka registripidajad või domeenide registreerimisteenuse vahendajad.

DNS-teenuse pakkuja

Tehniliselt on domeeninime eesmärk viidata arusaadaval kujul ressursile või teenusele, mida internetis tähistatakse IP-aadressiga. Lihtsustatult võiks öelda, et DNS-teenus võimaldab luua seoseid domeeninimede ning IP-aadresside vahel.

DNS-teenus on eelduseks sellele, et domeeninime abil oleks võimalik midagi üldse korda saata. Paljude tippdomeenide registrid esitavad domeeni registreerimisel ka lausa nõudmise, et domeenil peavad olema korrektsed ja kättesaadavad nimeserverid.

DNS-teenuseid osutavad nii registripidajad kui ka hostingupakkujad, viimastel on see teenuse üheks olulisimaks komponendiks. On loomulikult ka ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud vaid DNS-teenuse pakkumisele.

Domeeniärikas (domainer)

Kuigi väga paljud domeeninimed ei oma iseseisvalt suurt väärtust, leidub sellele reeglile hulgaliselt erandeid.

On domeeninimesid, mis teatud registreerijate jaoks omavad registreerimistasust märgatavalt suuremat väärtust ja sellele asjaolule on domeeniärikad baseerinud oma ärimudeli.

Domeeninimed, mis sisaldavad populaarseid, meeldejäävaid ja geneerilisi termineid nagu näiteks kinnisvara, seks, pokker jne registreeritakse ja müüakse hiljem vaheltkasuga maha, reeglina valdkonnast huvitatud ettevõtetele või teistele ärikatele.

Domeeniärikatel on mitmeid ärimudeleid ja mõned neist toimetavad lausa seadusliku tegevuse ääremaadel.