Ajal, mil arutelud tehnoloogia rolli üle kunstis ja kunsti rolli üle tehnoloogias tekitavad ühiskonnas teravaid kirgi, avanes Zonel ootamatu võimalus anda oma panus kellegi loometöösse. Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudengi Oliver Udekülli interaktiivses installatsioonis “Vee ja voo kaldal” sai uue elu üks Zone serveritest, mis on aastaid Eesti internetti teenindanud.

“Vee ja voo kaldal” – Oliver Udekülli interaktiivne installatsioon
Oliver Udekülli installatsioon, mida on võimalik kogeda Eesti Kunstiakadeemia (EKA) linnakus lõputööde festivalil TASE, juhib tähelepanu interneti füüsilisele olemusele ja keskkonnamõjule ning kutsub vaatama harjumuspärase tehnoloogia telgitaguseid kunstniku pilgu läbi. Teos uurib interneti ja mere vahelist seost, põimides omavahel kunstnik Kristina Õlleku mereökoloogia uurimused ning Oliveri kui veebiarendaja huvi tehnoloogia vastu. Nii sündis kunsti ja tehnoloogia piiriala kompav teos, mis kutsub külastajaid vaatama interneti füüsilist olemust teise pilguga.
Oliveri töö on talle juba ka tunnustust toonud, nimelt pälvis ta tänu oma eksperimentaalsele tööle ka Noore Disaineri stipendiaadi staatuse.
Meid kõnetas Oliveri ettepaneku juures võimalus lisada tema ideele ja teostusele omalt poolt autentsust. Nüüd moodustab tema installatsiooni ühe osa üks neist tuhandetest serveritest, mis on aastaid Eesti internetti ööpäev läbi teenindanud – suur, raske ja kallis masin, mis kütab õhu kuumaks, teeb palju müra ning tarbib hulgaliselt elektrit.
Just nende omaduste tõttu peitub selles koostöös Zone jaoks ka killuke enese proovilepanekut. Nõuab eneseületust ja sisekaemust, et oma valdkonna suhtes kriitiliste teemakäsitluste eest mitte pead liiva alla peita.
Samuti kinnitab see meie pingutuste vajalikkust: oleme soovinud saada sõltumatut kinnitust oma nüüdisaegsetele ja keskkonnahoidlikumatele valikutele ning pakkuda neid võimalusi koostöös Green Web Foundationiga ka oma klientidele: zone.ee/et/rohemajutus.
Kolleeg Sten on siin varem kirjutanud sellest, kuidas oleme oma servereid ringmajanduse põhimõtteid järgides suunanud taaskasutusse akadeemilistes keskkondades: „Ringmajandusega tipphariduseni – rohkem kui lihtsalt vanaraud”.
Oliveri projekt on avanud meile selleks täiesti uue suuna: serverid kunstis.