Uus gTLD-de taotlusvoor: domeenimaailm on muutunud

Rohkem kui kümme aastat on möödunud ajast, mil internet koges oma seni suurimat domeenilaiendite avardumist. 2012. aastal avas ICANN taotlusvooru uutele üldistele tippdomeenidele, mida tuntakse paremini lühendi gTLD järgi. Seni olid internetis valitsenud pigem vähesed ja tuttavad lõpud, nagu .com, .net ja .org, ning riigikoodiga domeenid, näiteks .ee või .fi. Domeenimaailm valmistub järgmiseks suureks gTLD-de vooruks, kuid seekord on olukord teistsugune: turg on küpsem, ootused realistlikumad ja uute domeenilaiendite edu sõltub selgest strateegiast.

2012. aasta muutis domeenimaailma

2012. aasta laienemine muutis seda kõike põhjalikult. Ühtäkki said ettevõtted, linnad, organisatsioonid ja investorid taotleda peaaegu ükskõik millist domeenilaiendit. See oli .xyz, .guru, .app, .shop, .berlin ja sadade teiste uute laiendite ajastu algus. Programmi ümber valitses tohutu elevus ning korraks tundus, et domeenivaldkond on astumas täiesti uude ajajärku.

Ainuüksi numbrid näitavad, kui ambitsioonika ettevõtmisega oli tegemist. Taotlusvooru jooksul esitati ligi 2000 taotlust ning lõpuks delegeeriti ja toodi turule üle 1200 uue tippdomeeni. Kõik taotlused siiski finišisse ei jõudnud. Osa lükati tagasi, osa võeti tagasi ning paljud sattusid kulukatesse vaidlustesse, kus mitu taotlejat soovisid õigust samale domeenilaiendile. Mitmel juhul otsustati tippdomeeni haldusõigus miljonitesse dollaritesse ulatunud oksjonitel.

Suur ootus ei tähendanud automaatselt suurt läbimurret

Tol ajal uskusid paljud, et internet liigub kiiresti .com-i ümbert edasi. Õhus oli tunne, et ettevõtted ja kasutajad võtavad üha enam omaks kirjeldavamad ja spetsialiseeritumad domeenilõpud.

Mõnel juhul nii ka läks. Näiteks .xyz sai laialt tuntuks, eriti tehnoloogiasektoris, samal ajal kui .app kogus populaarsust tänu tugevale brändingule ja sisseehitatud HTTPS-i nõudele. Ka geograafilised laiendid, nagu .berlin, leidsid oma publiku, aidates luua veebis tugevamat piirkondlikku identiteeti.

Tegelikkus osutus aga keerulisemaks, kui paljud olid oodanud.

Suur osa uutest tippdomeenidest nägi pärast turule tulekut vaeva, et kasutajate seas päriselt kanda kinnitada. Mõnel olid alguses küll üsna korralikud registreerimisnumbrid, kuid pikaajalist kasutust ei suudetud üles ehitada. Teised ei leidnudki selget identiteeti ega sihtrühma. Turunduskulud osutusid oodatust märksa suuremaks ning paljud registrihaldurid said kiiresti aru, et uue domeenilaiendi käivitamine on alles esimene samm. Ettevõtete ja kasutajate veenmine seda ka päriselt kasutusele võtma oli hoopis teine väljakutse.

.com ja kohalikud domeenid püsisid tugevana

Samal ajal püsis .com jätkuvalt domineerivana ning tugevad riigikoodiga domeenid toimisid oma kohalikel turgudel endiselt väga hästi. Ka täna tundub enamiku ettevõtete jaoks usaldusväärne kohalik riigikoodiga domeen, näiteks .ee või .fi, või klassikaline .com-domeen kõige turvalisema ja äratuntavama valikuna.

Nüüd valmistub domeenivaldkond järgmiseks suureks gTLD-de taotlusvooruks, mis peaks avanema tänavusel 2026. aastal. Selle vooru ümber valitsev õhkkond on aga hoopis teistsugune kui 2012. aasta optimismi ja suurte ootuste ajal.

Toona meenutas programm mõnes mõttes kullapalavikku. Seekord on turg märksa küpsem.

Järgmine voor tuleb strateegilisem

Üks põhjus on kogemus. Eelmine taotlusvoor andis kogu valdkonnale väärtuslikke teadmisi selle kohta, mis töötab ja mis mitte. See näitas selgelt, et uue domeenilaiendi turule toomisest üksi ei piisa. Edukal tippdomeenil peab olema selge eesmärk, kindel sihtrühm, tugevad müügikanalid ning pikaajaline investeering ja pühendumus selle taga.

Just seetõttu võib oodata, et järgmine taotlusvoor on märksa strateegilisem.

Sadade spekulatiivsete ideede asemel võime seekord näha läbimõeldumaid taotlusi, mis on seotud konkreetsete valdkondade, kogukondade või brändidega. Suured ettevõtted võivad taotleda oma brändipõhiseid tippdomeene mitte tingimata selleks, et koguda miljoneid registreeringuid, vaid selleks, et omada paremat kontrolli oma digitaalse ökosüsteemi ja veebipõhise identiteedi üle (näiteks 2014. aastal registeeritud .google laiend).

Linnad ja piirkonnad võivad jätkata geograafiliste tippdomeenide kasutamist kohaliku digibrändi tugevdamiseks. Samal ajal võivad nišivaldkonnad katsetada spetsialiseeritud domeeniruume, millel on selged kasutusjuhud ja praktiline väärtus.

Uued tehnoloogiad võivad tuua uusi domeenilaiendeid

Üha rohkem tuntakse huvi ka selle vastu, kuidas uued tehnoloogiad ja veebitrendid võiksid tulevasi taotlusi mõjutada. Tehisintellekt, pilvetaristu, digitaalne identiteet, küberturvalisus, lennundus, finantstehnoloogia ja sisuloojate platvormid on kõik valdkonnad, kus sihitud domeenilaienditel võiks olla täiesti loogiline koht.

Selle asemel et püüda saada järgmiseks .com-iks, võivad tuleviku tippdomeenid keskenduda väiksemate, kuid aktiivsemate ja tugevamalt kaasatud kogukondade teenindamisele.

Reeglid muutuvad rangemaks

Teine suur erinevus puudutab regulatsiooni. ICANN on varasemast taotlusvoorust saadud õppetundide põhjal reegleid aastaid täpsustanud. Taustakontrollid, õiguste kaitsemehhanismid ja tarbijakaitsemeetmed peaksid seekord olema tugevamad.

Organisatsioon võtab tõenäoliselt rangema hoiaku ka nn suletud geneeriliste tippdomeenide suhtes. See tähendab, et taotlejad võivad seista silmitsi piirangutega, kui nad soovivad saada ainuõigust väga üldistele mõistetele.

Tippdomeeni loomine nõuab tõsist investeeringut

Ka taotlemise hind tagab selle, et järgmine voor jääb tõsiseks ettevõtmiseks. Tippdomeeni taotlemine ei tähenda üksnes taotlustasu maksmist, mis juba üksi peaks eeldatavasti ületama 200 000 dollarit. Taotlejatel on vaja ka õiguslikku ekspertiisi, tehnilist taristut, nõuetele vastavuse süsteeme ning pikaajalist tegevusplaani.

Praktikas võib tippdomeeni turule toomine kergesti nõuda investeeringuid, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse või isegi miljonitesse eurodesse.

Seetõttu võib järgmine taotlusvoor osutuda taotluste koguarvu poolest väiksemaks kui 2012. aasta oma. Kuid väiksem ei tähenda tingimata vähem olulist. Mitmes mõttes võib see voor tuua kaasa hoopis tugevamaid ja kestlikumaid projekte, just seetõttu, et taotlejad mõistavad nüüd turgu palju paremini.

Uusi domeene tuleb veel oodata

Praegu ei ole ühestki eelseisva vooru uuest domeenilaiendist veel võimalik domeene registreerida. Isegi pärast taotlusvooru avanemist võtab hindamis- ja delegeerimisprotsess tõenäoliselt aastaid. See tähendab, et esimesed uued domeenid ei pruugi jõuda avalikku kasutusse enne 2028. aastat või isegi hiljem.

Registripidajate, veebimajutuse pakkujate ja domeenivaldkonnas juba tegutsevate ettevõtete jaoks on ettevalmistus aga juba alanud. Järgmised aastad kujundavad tõenäoliselt selle, millistest ideedest saavad interneti järgmise põlvkonna identiteedid ning millised jäävad vaid kontseptsioonideks paberil.

Vähem elevust, rohkem sisu

Järgmine gTLD-de taotlusvoor ei pruugi tekitada samasugust plahvatuslikku elevust nagu 2012. aastal, kuid see võib osutuda sisuliselt märksa tähenduslikumaks.

Esimene suur laienemine tõestas, et internet suudab toetada palju suuremat mitmekesisust domeeninimedes. Järgmine paneb proovile selle, kas see mitmekesisus suudab areneda millekski tõeliselt kestlikuks.