Domeenireeglite muudatuse mõju senisele praktikale

Ardi Jürgens
Jaga:

Antud blogipostitus on 130 kuud vana ning ei pruugi olla enam ajakohane.

Siin on eelmises blogipostis lubatud jätkulugu Eesti Interneti SA domeenireeglite muudatusettepaneku teemal. Üritan analüüsida suuremate muudatuste võimalikke praktilisi mõjusid registreerijatele ja registripidajatele.

Välismaiste halduskontaktide ja diplomaatilise korpuse kaasamine

Kõige negatiivsemalt mõjutab halduskontaktide ringi laiendamine neid ettevõtteid, kes on asunud välismaistele registreerijatele vastavasisulist teenust pakkuma. Kui sellega ei kaasnenud muud lisandväärtust peale kohatäite domeeniregistri andmebaasis, siis võibki sellise äriga nö “õhtul” olla.

Loomulikult eksisteerib hulk registreerijaid, kes eelistavad hoolimata muutunud reeglitest edaspidigi koostööd kohaliku halduskontaktiga. Neil on tõenäoliselt olemasolev tihe suhe mõne kohapealse advokaadi- või patendibürooga, kes vastutab registreerija domeenide ja muu intellektuaalse omandi haldamise eest Eestis või terves regioonis ning tunneb paremini kohalikke olusid.

Diplomaatilisele korpusele domeeni halduskontaktiks olemise õiguse andmine on teretulnud muutus. Meil on olnud kogemusi mitmete saatkondadega, kelle jaoks Eesti isikukoodiga halduskontakti kasutamine on domeenireformi käigus olnud probleem ja kes muudatuse ilmselt avasüli vastu võtavad.

Registripidajate jaoks on ka välismaiste halduskontaktide kaasamine iseenesest eelkõige positiivne sündmus. Suureneb küll muukeelse klienditeeninduse maht ja potentsiaalne ajatsoonide vahe halduskontaktiga tekitab tulevikus rohkem viivitusi, kuid need probleemid on pigem triviaalset laadi. Rahvusvaheliselt teenust pakkuv ettevõte peab selliste asjaoludega arvestama niikuinii. Vastukaaluks läheb aga märkimisväärselt lihtsamaks koostöö paljude selliste välismaiste domeenide haldusele spetsialiseerunud ettevõtetega, kes haldavad ulatuslikke domeeniportfelle, sest kaob ära hulk vastastikust bürokraatiat.

Registri andmete üldist terviklikkust mõjutab kaudselt asjaolu, et registripidajad ei saa enam pakkuda märkimisväärseid halduskontakti kohta käivate andmete eelneva valideerimise võimalusi. Üle kolmekümne uue riigi kodanike lisandumine potentsiaalsete halduskontaktide ringi tähendab pea samasuurt hulka erinevaid identifikaatorite ja aadresside vorme. Seega tuleb ilmselt enamus halduskontakti kohta käivat sisendit tellimusvormis muuta vabatekstiväljadeks.

Mis toob mind sujuvalt järgmise teema juurde.

Vastutus andmete õigsuse eest

Täna jaguneb Domeenireeglites halduskontakti vastutus kahe isiku vahel: Halduskontakt ja Registreerija.

Reeglite punktis 2.14 toodud halduskontakti definitsioon ütleb, et “Halduskontakt vastutab enda ja Registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest.”

Reeglite punktis 4.1.4 öeldakse, et “4.1.4 Registreerija vastutab taotluses [ Domeeninime registreerimine, Kontaktandmete uuendamine, Registreeringu kustutamine, Domeeninime üleandmine – minu täpsustus] esitatud andmete õigsuse eest ning peab teavitama oma Registripidajat nimetatud andmete muudatusest 7 tööpäeva jooksul, esitades talle punktis 5.3.3 nimetatud taotluse. Registripidaja muudab Registreerija andmed EIS andmebaasis viivitamatult.”

Kui Halduskontakti definitsioonist vastutus andmete õigsuse eest kustutatakse, siis jääb andmete õigsuse eest ainuisikuliselt vastutama registreerija. See tähendab, et registreerija peab tulevikus olema senisest kindlam enda poolt valitud halduskontaktis, sest andmete muudatusi teostab tõenäoliselt eelkõige viimane.

Halduskontakti lihtkirjaliku volikirja tagaplaanile lükkamine

Domeenireeglite muudatusettepaneku kohaselt võib halduskontakti esindusõigus tulevikus tekkida neljal moel:

  • tuleneda seadusest (nagu näiteks juhatuse liikme puhul);
  • tekkida digitaalselt allkirjastatud volikirjaga;
  • tekkida notariaalselt kinnitatud volikirjaga;
  • tekkida lihtkirjaliku volikirja ja taotluse pangaülekandega autoriseerimise kombinatsioonis.

Varasemaga võrreldes on erinevuseks see, et iseseisvat lihtkirjalikku volikirja enam ei aktsepteerita.

Tõsi, registri ja registripidaja õigusele nõuda notariaalselt kinnitatud volikirja on domeenireeglid viidanud varemgi, kuid tuleb aru saada, et see on olnud vaid vastava õiguse reserveerimine. Volikirja notariaalne kinnitamine pole varem praktikas kohustuslik olnud.

Registreerijate hulk, kes seni on domeeni registreerimisel halduskontakti volitamiseks kasutanud lihtkirjalikku volikirja, on meie hinnangul 7-10%. Seega mõjutab selle reegli muutmine suurusjärgus 4500 – 6500 registreerijat.

Registripidajate jaoks tähendab muudatus pikemas perspektiivis veidi lihtsamat elu, sest tõenäoliselt valib üha suurem hulk registreerijaid edaspidi domeeni registreerimiseks digitaalse dokumentikomplekti ettevalmistamise, mis võimaldab teenusepakkuja poolset täisautomaatset valideerimist.

Lühemas perspektiivis tuleb muuta oma olemasolevaid infosüsteeme, et adapteeruda uute protsessidega, aga see ei ole ületamatu probleem.

Kõige suuremad probleemid saavad lihtkirjalike volikirjade sisulisel kaotamisel olema välismaistel registreerijatel, sest:

  • seadusliku esindusõiguse tuvastamine ei ole vähemalt Eesti registripidajate poolt paljude riikide puhul praktikas teostatav (Lisaks, kas suudate näiteks kujutada ette Google juhatust tegelemas Eesti domeeni registreerimisega?);
  • halduskontakti volitamiseks pole neil võimalik kasutada Eesti digitaalse allkirjastamise vahendeid;
  • registreerija asukohariigis ei pruugi digitaalse allkirjastamise infrastruktuuri üldse olemas olla;
  • me ei tea, milline võib ülemaailmne olukord notariaalsete kinnitustega olla (Kas selline institutsioon üldse esineb? Kui palju üks notariaalne kinnitus maksta võib? Kas notari allkiri vajab omakorda apostillimist, et see omaks rahvusvaheliselt üldse mingit tähendust? Vastused nendele küsimustele võivad riigiti tõenäoliselt märkimisväärselt erineda.);
  • taotluse maksega autoriseerimine võib olla raskendatud. Tundub tõenäoline, et rahvusvahelises suurettevõttes on üpris keeruline korraldada üksikut rahvusvahelist ülekannet Eesti domeeni registreerimisele spetsiifilise korrektse selgitusega. Paljud ettevõtted sooritavad üldse igapäevaselt makseid ainult krediitkaardiga või on maksete tegemine delegeeritud kolmandates riikides asuvatesse raamatupidamisüksustesse.

Seega, kui rääkida muudatuse mõjust, siis ettepanekust tulenev negatiivne mõju saab esialgu olema vaid välismaistele registreerijatele ja nende võimele operatiivselt volitada kedagi end esindama. Mis on kahetsusväärne, sest muudatusettepaneku teine olulisem osa (halduskontaktide ringi laiendamine) oli just välismaiste registreerijate huvides.

Toetatud digitaalsete autentimisvahendite laienev valik

EIS poolt loetletud välisriikide elektrooniliste isikutuvastusvahendite kasutamise võimaluse sissekirjutamine domeenireeglitesse on ilmselgelt tulevikku vaatava iseloomuga.

Samas – eelmises punktis kirjeldatud probleemide tõttu võib huvi Eesti tippdomeeni vastu välismaalaste hulgas isegi veidi kahaneda. Seetõttu ei ole vähemalt Eesti registripidajatelt tõenäoliselt oodata massilist infosüsteemide uuendamist ja uute autentimis- või allkirjastamisvõimaluste implementeerimist. Pigem on see võimaluseks välismaistele registripidajatele, kes on oma asukohariigis või endale olulisel turul mõne tunnustatud digitaalse isikutuvastuslahenduse juba implementeerinud.

P.S. Ma ei tea, kui palju võib olla domeene, mille halduskontaktiks on Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kuid selliste domeenide registreerijad peavad tulevikus vahetama halduskontakti. Nimelt võib domeenireeglite muudatusettepanku alusel tulevikus olla halduskontaktiks kas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Ameerika Ühendriikide või Jaapani kodanik. Šveits ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda ja seega jääb väljapoole tulevikus toetatud riike. Millega selline kambast välja arvamine ära teeniti, ei oska ma arvata 🙂

Kommentaarid

3 kommentaari
  • Ma arvan, et sa reageerid veidi üle. Siiski lihvolikirja asemel kõige levinum praktika vähemalt niipalju kui mina näinud olen on järgmine punkt:

    tekkida lihtkirjaliku volikirja ja taotluse pangaülekandega autoriseerimise kombinatsioonis.

  • Ma usun täiesti selle variandi toimivusse Eestis. Olen aga skeptiline selles osas, kas see on sobiv/tõsiseltvõetav alternatiiv välismaistele registreerijatele.

  • No kuule… See näeb Googli või mis tahes muu ettevõtte puhul näeb see samamoodi välja nagu suvalise muu vara soetamine. Ära tee nüüd sääsest elevanti…

Kommentaarid suletud.

Populaarsed postitused

Vähem peavalu uute PHP versioonidega

PHP 8.2 nüüd ametlikult väljas

Ingmar Aasoja
PHP versioon 8.2 on nüüd ametlikult väljas. Käesolevaga keskendume sellega kaasnevatele olulisematele uuendustele.

Partner soovitab:
Veebilehe optimeerimine paneb tulud kasvama

Digielu
Tänapäevase veebilehe optimeerimine mõjutab otseselt seda, kui hästi nii otsingumootorid kui ka kasutajad sinu veebilehte tajuvad.

Teeme andmebaasiühendused turvalisemaks

Ingmar Aasoja
Teatavasti on SQL andmebaaside kasutajatel vaikeseadistustes lubatud ühenduda ainult lokaalselt, mis tagab selle, et andmed ei liigu üle võõraste võrkude....