Mis värk on selle andmesidemahuga?

Viimastel nädalatel on sagenenud küsimused, mille sisuks on huvi meie andmesidemahu ületamise poliitika vastu. Küsimused/vastused on enamasti umbes sellised:

  • Küsimus: Kas te peate arvet virtuaalserverite poolt kasutatava andmesidemahu üle?
    Vastus: Jah peame, peame arvet virtuaalserverist väljuva liikluse üle.
  • Küsimus: Kas te sulgete automaatselt meie virtuaalserveri, kui ületame teenuspaketis ette nähtud andmesidemahtu?
    Vastus: Ei. Andmesidemahu ületamisel virtuaalserverit automaatselt ei sulgeta.
  • Küsimus: Kui me ületame oma teenuspaketis ette nähtud andmesidemahtu ja leht automaatselt sulgetakse, kui palju te meilt raha küsite lehe avamise eest?
    Vastus: Lehekülgi automaatselt ei sulgeta ja seetõttu ei küsita ka nende taasavamise eest raha.
  • Küsimus: Kas te esitate automaatselt suurema arve, kui virtuaalserver andmesidemahtu ületab?
    Vastus: Ei, automaatselt suuremat arvet ei esitata.

Siinkohal tundub olevat õige aeg natukene selgitada, mis värk meil selle andmesidemahuga siis on.

Nagu iga teine vastutustundlik teenusepakkuja, peame me arvestust olemasolevate ja müüdud ressursside üle. Vastavalt oma kalkulatsioonidele oleme välja töötanud teenuspaketid ning jaotanud müüdavad ressursid teenuspakettide vahel. Andmesidemahtu oleme teenuspakettidesse eraldanud mõistlikult ning meie poliitika andmesidemahupiirangu ületamiste suhtes on liberaalne.

Mõned teesid:

  • See, et meie klient oma andmesidemahtu ületab on tema jaoks enamasti hea töö tulemus, kodulehekülg täidab oma eesmärki – seda külastatakse ja külastatavus kasvab. Ilmselt kasvab see kiiremini, kui klient seda eeldanud on.
  • Eelnevast järeldub, et ühekordne andmesidemahu piirmäära ületamine kuni 10% võrra ei tohiks teenusepakkuja jaoks olla „märkimist” väärt sündmus. Sellise asja eest kliendi automaatne „karistamine” oleks aga nõme ja tekitaks ainult tühjast tüli.
  • Kui klient ületab talle eraldatud andmesidemahtu mitu kuud järjest, iga korraga enam ja enam, on tegu ilmselt pikaajalise trendiga. Siis võtame vajadusel kliendiga ühendust, pakume välja sobiva teenuspaketi või soovitame optimeerida oma materjale. Kui andmesidemaht on nii suur, et meie teenuspakettidest jääb väheks, teeme kliendile personaalse pakkumise. See pakkumine võtab arvesse kliendile vajaliku andmesidemahu ja meiepoolse hinnangu sellele kuidas klient meie muid ressursse kasutab.
  • Kui hoolimata suuremast andmesidemahust on kliendi poolt tekitatav koormus ülejäänud infrastruktuurile (veebiserver, andmebaasiserver, e-post) väga väike, võime kliendile teha erandi ka suuremaks andmesidemahu ületamiseks kui vaikimisi lubatud kümneprotsendiline “hall ala”.

Andmesidemahupiirangute manuaalne töötlemine tähendab meile mõneti küll lisakoormust, aga kui me vaatame täna oma vastavat statistikat, siis selle esimeses otsas on paljud sellised kliendid, kes tänu meiepoolsele mõningasele toele andmesidemahu osas, on saanud julgelt oma asja ajada ja kasvada. Parimatel juhtudel on kasvatud tasemeni, mis on võimaldanud kliendil rentida endale päris oma serveri, mis võimaldab end andmesidemahu osas eriti julgelt tunda.

Paljud neist klientidest oleksid ilmselt oma projektile käega löönud, kui me iga andmesidemahu piirangut ületava megabaidi hinna nende jaoks abakusel kokku oleks löönud ja kohe arvele otsa keevitanud 🙂

Muide, virtuaalserveriteenuse kasutajatel ei maksaks andmesidemahtu võtta, kui ainsat koormust teenusepakkuja infrastruktuurile. Hoopis suuremaks murelapseks, kui andmesidemaht, on teenusepakkujate jaoks mõnede klientide kehvasti optimeeritud SQL päringud ja tagasihoidlik programmeerimisoskus.

Autor: Ardi Jürgens

Infotehnoloogia entusiast. Zone Media OÜ juhatuse liige.

3 mõtet “Mis värk on selle andmesidemahuga?” kohta

  1. Ehk äkki seepärast on huvi tekkinud, et hiljuti blog.tr.ee-le virtuaalserveriteenust pakkuja “kraani” andmesidemahu ületamisel automaatselt kinni keeras ning seepeale blog.tr.ee välismaale koliti, vihjates Eesti teenusepakkujate jäikusele andmesidemahu osas?

Kommenteerimine on suletud